Tomati-vorstipasta
Tomati-vorstipasta
Sai otsitud internetist huvitavat pastaretsepti. Silm jäi peatuma ühel retseptil, mis pidi olema viimase aja hitt. Mis siis, tuleb ära proovida.
Originaalretsept siis selline:
Vürtsikas tomati-vorstipasta
Vaja läheb:
400
grammi linguine´i
pastat
400 g purustatud tomateid
pool fenkolimugulat
peotäis värsket basiilikut
meelepärast tükeldatud vorsti, hästi sobib näiteks chorizo
2 teelusikatäit oliiviõli
teelusikatäis soola
pool teelusikat pipart
400 g purustatud tomateid
pool fenkolimugulat
peotäis värsket basiilikut
meelepärast tükeldatud vorsti, hästi sobib näiteks chorizo
2 teelusikatäit oliiviõli
teelusikatäis soola
pool teelusikat pipart
Tee nii:
Pane
kõik komponendid potti ja lisa liiter vett. Lase kõik keema, keeda, liiguta
pastarooga pastatangide abil, et vältida pasta kokkukleepumist. Keeda, kuni
pasta on al dente ja
peaaegu kogu vesi ära keenud. Selleks kulub 8-9 minutit. Lisa peale veel
peotäis värsket basiilikut ja serveeri.
Ei ole kindel, kas pasta sort on tähtis, aga mõningase otsimise järel sai linnguine pasta leitud.
Ka fenkolimugulat ei müüda kõikides poodides, aga sai seegi leitud. Pilti ei taibanud enne tarvitamist teha, aga müüakse plastkarbis kile all. Sai valitud väiksem isend, mis läheks kirja poolena. Läks pasta hulka muidugi õhukesteks ratasteks lõigatuna.
Purustatud tomatite leidmine raskusi ei valmistanud. Seda leidub mitmesuguses pakendis pea kõikides poodides.
Vorstiks sai valitud pakk esimest ettejuhtuvat viiluvorsti, mis siis omakorda ribadeks tuli lõigata.
Muidugi siis sorts oliiviõli, sool ja pipar ning vesi ja pliidile keema.
Keemise ajal tuleb muidugi segada, muidu jääb pasta põhja kinni. Kulus vist väheke rohkem kui 8-9 minutit, kuni vesi piisavalt ära aurustus ja fenkoliliistakud pehmeks said. Seega vist pasta enam päris al dente ei jäänud.
Peale natuke basiilikulehti. No võiks ju rohkem olla, aga polnud käepärast eriti suuremal hulgal. Basiilikut müüakse valdavalt koos teiste roheliste taimedega salatiletis potis kasvavana, nii et säilitamisega erilist muret ei ole ja potis kasvab ka edasi. Aga jällegi, pidevalt müügil ei ole. Peale riputamiseks kulus veel natuke riivitud kõvajuustu, kuigi seda retseptis ette ei nähtud.
Huvitaval kombel osutus tulemus päris söödavaks, kuigi protseduur ise tõesti äärmiselt lihtne, kui välja arvata vajadus keetmise ajal pidevalt segada.



Kommentaarid
Postita kommentaar